Nädal 4 - Eesti infoühiskonna areng

    Lugedes infoühiskonna visiooni aastaks 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud "Eesti infoühiskonna arengukava 2020", mis on koostatud aastatel 2012-2013, on praeguseks võimalik analüüsida, millised punktid on realiseerunud ja millised mitte nii hästi.

    Esimeses peatükis kirjeldatakse, kuidas inimesed muutuvad targemateks tarbijateks ning kulutavad vähem või saavad sama raha eest rohkem väärtust. Minu arvates on see punkt küllaltki hästi realiseerunud, eriti viimase umbes aasta lõikes. Uued lahendused ning tehnoloogiad võimaldavad inimestel mugavamalt ostelda. Näiteks muutub üha populaarsemaks ning lihtsamaks toidu koju tellimine, ning mitte ainult valmistoidu. Erinevad poeketid on hakanud pakkuma toidukaupade kojukande teenuseid hoides kokku inimeste aega poodlemise arvelt. E-ostlemisega on inimestel suurem võimalus oma ostud läbi mõelda, valida erinevate kettide erinevate hindade vahel ning jätta tegemata impulssoste, mis poes suurt kaubavalikut nähes ahvatlevad. Samuti on poodides suurenenud iseteeninduskassade osakaal, hoides kokku inimeste aega, kes siiski poes käivad.

   Silma jäi ka punkt, kus kirjeldati, et tervishoid ja sotsiaalteenused on aastaks 2020 viidud uuele kvaliteeditasemele. See visioon minu arvates ei ole nii hästi realiseerunud, kui võiks olla. Kindlasti on viimase kaheksa aastaga asjad arenenud, kuid ei ole ilmselt sellisel tasemel, kui loodeti. Kui võtta suhtlus erinevate eriala- ning perearstide vahel, ei ole siiani ühtset süsteemi ning suhtlus eri valdkondade vahel veel puudulik. Erinevaid raviasutused kasutavad erinevaid süsteeme inimese haigusloo kirja panemiseks. Selle tõttu ei ole näiteks perearstil ühtset ülevaadet, mis on erialaarst diagnoosinud ning milliseid uuringuid teinud. Samuti ei ole perearst teadlik kas ja millisel määral on patsiendil hambaid ravitud, mis omavad ka väga suurt rolli inimese üldises tervises.

   Aasta 2020 on alles alanud ning võimalik, et on veel vara analüüsida, kas mingi visioon on realiseerunud või mitte. Kui võtta arvesse kui kiiresti tänapäeval kõik areneb ning kui ootamatult võib mingi uus tehnoloogia saabuda, võib nii mõnigi mitte nii hästi realiseerunud visioon aasta lõpuks veel realiseeruda.

Nädal 3 - Uus meeida - Wikid.

    Wikid

    Ekslikult võiks arvata, et lühend Wiki viitab veebientsüklopeediale Wikipedia või eesti keelsele saidile Vikipeedia. Tegelikult ei ole aga "Wiki" lühend, vaid tähendab veebilehte, mis võimaldab külastajatel sisu lisada, muuta ja kustutada.
    Wikisid on väga palju erinevaid. Paljud neist on orienteeritud mingile kindale valdkonnale. Näiteks "Familipedia" sugupuude jaoks, "LyricWiki" laulusõnade jaoks või näiteks "Galaxiki", mis on nii öelda ilukirjanduslik, ning tegeleb väljamõeldud galaktika loomisega. Populaarseim ning suurim wiki on entsüklopeedia valdkonda kuuluv "Wikipedia", mille inglise keelses versioonis on peaaegu 6 miljonit artiklit ning eesti keelses üle 200 000.
    Oma populaarsuse tõttu on Wikipedia artiklid ühed põhilised allikad informatsiooni leidmiseks. Tänapäeval, kui internet on kõigile ja igal pool saadaval, on see veebientsüklopeedia asendanud informatsiooni otsimise teatmeteostest ning muudest allikatest. Ilmselt ei ole tegu mugavuse ega laiskusega, vaid pigem teadmatusega. Suur hulk inimestest, kes kasutavad Wikipediat informatsiooni allikana, ei ole teadlikud, et artikleid võivad kirjutada ning muuta kõik kes soovivad. See tähendab aga seda, et sisu võib olla ekslik. Samuti on palju juhtumeid tahtlikult valede artiklite kirjutamisest.
On näiteid inimeste surmast teatamisest, mis tegelikkuses ei vasta tõele või valede väidete lisamine artiklisse mõne tuntud inimese kohta. Näiteks on Wikipedias olnud artikkel briti endise peaministri Tony Blairi kohta, et ta "kummardab" Hitlerit või, et David Beckham oli hiinlasest väravavaht 18. sajandist. Samas tulevad sellised "naljad" üpris ruttu välja ning parandatakse mõne inimese poolt.
    Kuna üha enam raamatuid on saadaval internetis, võtavad Wikid ning muud lihtsasti kättesaadavad allikad teatmeteoste rolli üle. Kõige kergemalt leitud informatsioon ei pruugi aga olla alati kõige täpsem ning tasuks siiski olulised faktid kindlamatest allikatest üle kontrollida.

Nädal 2 - Nähtused IT ajaloost

   

    Kõigepealt kirjeldaksin nähtust interneti algusajast, mis on säilinud siiani. Selleks on e-kiri või inglise keelest sõna e-mail. Algsel kujul on e-mail pärit juba 1960-ndatest. Siis oli kirja saatmise tingimuseks, et nii saatja kui saaja oleksid samal ajal võrgus, ehk võib paralleele tuua tänapäeval tuntud kiirsõnumitega. 1970-ndate keskpaigaks oli e-mail juba tänapäevalgi tuntud formaadis ning aja ja tehnoloogia arenedes sai saata ka juba rohkem tektsi kui ainult ASCII foramaadis tähemärke ning lõpuks juba ka manusena faile.

    E-kirjadel on tänapäeval väga suur roll. Igal arvutikasutajal on e-posti aadress ning iga firma kasutab e-posti. E-mail on arenenud rohkemakski kui ainult kirjade vahetamise platvormiks. Lisaks sellele võib pidada seda ka isikutuvastuse platvormiks, kuna registreeides uusi kontosid erinevatel veebilehtedel, on vaja e-posti kui kinnitust, et just sina oled see isik, kes registreerib. E-post on jäänud oma olemuselt sarnaseks kui algusaegadel ning tõenäoliselt eksisteerib ka tulevikus.

    Nähtus, mis minu arvates on kadunud või asendunud uute tehnoloogiatega on jututoad.

    Jututoad said alguse 1970-ndatel ning esimene internetipõhine jututoasüsteem kandis nime Talkomatic. Seal sai korraga ühes võrgus olla viis inimest ning sõnumid tekkisid ekraanile täht-tähe haaval nii, nagu sisestaja neid trükkis.

    Tänapäeval on minu arvates jututoad kadunud nähtus või siis väga suurel määral populaarsust kaotanud. Jututubade eesmärk on siiski vahetu ning tolles hetkes toimuv vestlus inimeste vahel. Tänapäeva kiire tempo juures eelistatakse siiski kiirsõnumeid või platvorme, kus vastata ning kirjutada saab siis, kui inimesel selleks aega on.

   Kindlasti on jututubadel oma koht internetis ning päris kadunud need ei ole, kuid nende vähenev populaarsus viitab siiski sellele, et jututoad on asendunud teistsuguste suhtlusvahenditega.