Otsisin internetist erinevaid eetikakoodekseid mis oleksid suunatud tarkvara arendajatele. Tulemusi oli palju ning enamikes koodeksites oli kirjeldatud sarnaseid aspekte, mida üks tarkvarafirma või -arendaja peaks järgima.
Valisin välja ühe näitena "Assicuation for Computing Machinery" tarkvaraarendajate kutse-eetika (https://ethics.acm.org/code-of-ethics/software-engineering-code/). Antud koodeksile on lähenetud kui kutse-eetikale, kus on lühidalt kirjeldatud kaheksat põhimõtet mida järgida ning samuti on iga punkti ka pikemalt ning põhjalikumalt kirjeldatud. Nagu enamikes, nii ka selles koodeksis, on põhiline teema üldised käitumisreeglid. Mitmes punktis on öeldud, et tuleb käituda üldiste käitumisnormide järgi. Samas on seda punkti palju dubleeritud, kuna nii avaliku käitumist, kliendisuhteid, juhatust ning kaastöötajaid kirjeldavates punktides on öeldud, et tuleb olla viisakas ning järgida üldisi käitumisreegleid ning tavasid.
Minu jaoks omavad koodeksi kontekstis kõige suuremat väärtust punktid mis on seotud tootega ning inimese endaga. Toote kohta on öeldud, et tuleks tuleks kasutada uusimaid tehnoloogiaid ning toode peaks vastama kõrgematele standarditele. Inimese enda kohta on öeldud, et ta peaks ennast pidevalt arendama ning muutuma oma töös pidevalt paremaks. Need kaks punkti täiendavad teineteist ning need on punktid, mida peaks iga tarkvaraarendaja järgima. Tehnoloogia arenedes tekib palju uusi lahendusi ning praktikaid. Et toode oleks alati ajaga kaasas käiv, tulebki olla õppimisvõimeline ning pidevalt ennast uute tehnoloogiatega kurssi viima, et saavutada aina paremaid tulemusi ning kõrgemat standardit.
Kas eetikakoodeks või kutse-eetika põhimõtted tuleks kindlasti kirja panna, selles pole ma päris kindel, sest üldiselt on eetika käitumisnormid mida peaks kõik niigi järgima. Samas on kirja pandud ning kõigile kättesaadavad normid motivatsiooniks parema ning kvaliteetsema töö saavutamisel.
Saturday, May 9, 2020
Nädal 14 - IT turvarisk - pettused
IT turvariskidest on mulle silma jäänud kõige rohkem just pettused. Siin pean silmas nii väiksemaid pettusi, näiteks kus keegi müüb olematut asja või suuremate summade välja petmisega kergeusklikelt inimestelt või isegi firmadelt.
Tänapäeval on interneti kasutajaskond väga suur ning suur osa inimeste tegevusest on sinna kolinud, kaasa arvatud teenuste ning esemete müük. Kuna kasutajaskond on väga suur, siis on näiteks Facebooki ostu-müügi grupid oma liikmete arvult väga suured ning see on hea platvorm, kus jõuda väga paljude inimesteni. Samas on sellistel palju liikmelistel platvormidel petta soovivatel seda lihtsam leida kergeusklikke inimesi, kellelt raha välja petta. Väga levinud on ettemaksu küsimine kauba eest, mida müüjal tegelikult ei ole või teenuse eest, mida kunagi osutama ei tulda.
Mida saaks selliste pettuste ära hoidmiseks teha? "Mitnicki valemi" järgi võiksid selliste pettuste ära hoidmiseks olla järgmised lahendused:
Tehnoloogia - Siin tuleks kasuks tehnoloogia, mida kasutavad palju ostu-müügi portaalid. Nimelt ostu-müügi portaal, kui vahendaja, hoiab makstavat summat enda käes nii kaua kuni saaja on oma kauba kätte saanud. Seda on samuti võimalik kontrollida posti- või kullerteenuse kaudu, kas kaup on üldse teele pandud ning kas saaja on kauba kätte saanud. Kui suuremad ning populaarsemad ostu-müügi portaalid ning grupid kasutaksid sellist lahendust, oleks pettuste arv oluliselt väiksem.
Koolitus - Tänapäeval on inimesed üpris teadlikud riskidest, mis kaasnevad internetist ostmisega. Kuid siiski tuleks teha rohkem teavitustööd, et inimesed oskaksid riske paremini hinnata. Samuti kui inimesed teaksid paremini, milliseid lahendusi arenenud müügiportaalid kasutavad, oleks pettuste arv väiksem, kui rohkem inimesi neid kasutaks.
Reeglid - Selle kohalt võikski minu arvates olla rakendustel ning portaalidel kindlad reeglid mida järgida, et ta tohiks üldse tegutseda. Näiteks olekski üks reegel see, et müüja ei saa enne raha, kui ostja on kauba kätte saanud või kui teenus on osutatud. Samuti sunniks see portaalide omanikke selliseid tehnoloogiaid kasutama ning mida rohkem seda kasutataks, seda suurem on tõenäosus, et sellised tehnoloogiad arenevad ning mõeldakse välja uusi ning paremaid lahendusi pettuste ära hoidmiseks või maandamiseks.
Tänapäeval on interneti kasutajaskond väga suur ning suur osa inimeste tegevusest on sinna kolinud, kaasa arvatud teenuste ning esemete müük. Kuna kasutajaskond on väga suur, siis on näiteks Facebooki ostu-müügi grupid oma liikmete arvult väga suured ning see on hea platvorm, kus jõuda väga paljude inimesteni. Samas on sellistel palju liikmelistel platvormidel petta soovivatel seda lihtsam leida kergeusklikke inimesi, kellelt raha välja petta. Väga levinud on ettemaksu küsimine kauba eest, mida müüjal tegelikult ei ole või teenuse eest, mida kunagi osutama ei tulda.
Mida saaks selliste pettuste ära hoidmiseks teha? "Mitnicki valemi" järgi võiksid selliste pettuste ära hoidmiseks olla järgmised lahendused:
Tehnoloogia - Siin tuleks kasuks tehnoloogia, mida kasutavad palju ostu-müügi portaalid. Nimelt ostu-müügi portaal, kui vahendaja, hoiab makstavat summat enda käes nii kaua kuni saaja on oma kauba kätte saanud. Seda on samuti võimalik kontrollida posti- või kullerteenuse kaudu, kas kaup on üldse teele pandud ning kas saaja on kauba kätte saanud. Kui suuremad ning populaarsemad ostu-müügi portaalid ning grupid kasutaksid sellist lahendust, oleks pettuste arv oluliselt väiksem.
Koolitus - Tänapäeval on inimesed üpris teadlikud riskidest, mis kaasnevad internetist ostmisega. Kuid siiski tuleks teha rohkem teavitustööd, et inimesed oskaksid riske paremini hinnata. Samuti kui inimesed teaksid paremini, milliseid lahendusi arenenud müügiportaalid kasutavad, oleks pettuste arv väiksem, kui rohkem inimesi neid kasutaks.
Reeglid - Selle kohalt võikski minu arvates olla rakendustel ning portaalidel kindlad reeglid mida järgida, et ta tohiks üldse tegutseda. Näiteks olekski üks reegel see, et müüja ei saa enne raha, kui ostja on kauba kätte saanud või kui teenus on osutatud. Samuti sunniks see portaalide omanikke selliseid tehnoloogiaid kasutama ning mida rohkem seda kasutataks, seda suurem on tõenäosus, et sellised tehnoloogiad arenevad ning mõeldakse välja uusi ning paremaid lahendusi pettuste ära hoidmiseks või maandamiseks.
Friday, May 1, 2020
Nädal 13 - IT tugilahendused
On selge, et arvuteid, nutitelefoni ning muud elektroonikat kasutavad kõik inimesed, kaasa arvatud erinevate puuetega inimesed. Samas ei kujuta paljud ette, kuidas näiteks pimedad või vaegkuuljad kasutavad telefone või inimesed, kes ei suuda oma jäsemeid liigutada kasutavad arvuteid. Selle jaoks on aga kasutusel mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, kuidas puuetega inimestele seadmed kasutatavaks teha.
Üks selline lahendus on näiteks ekraanilugerid vaegnägijatele. Tehnoloogia pole küll kõige uudsem, kuid iga arendaja peaks mõtlema ka sellele, et tema rakenduse sihtrühm ei ole ainult puueteta inimesed. Ühe näitena võib tuua pildid veebilehtedel. HTML-is tuleks igale pildile kirjutada juurde alternatiivne tekst, mida seal pildil kujutatud on. See ei ole ainult selle jaoks, et nägija saaks teada, mis pildil on, kui pilt ei peaks ära laadima, vaid ekraanilugerid loevad pildi alternatiivteksi ning ka vaegnägijad, kasutades veebilehte, teaksid mida on kujutatud. Tänapäeval on see probleem väiksem, kuid on ikkagi juhuseid kus pildi nimi on "pilt1", "pilt2" jne. See on mitte midagi ütlev ning muudav vaegnägijale lehekülje kasutamise ebameeldivaks.
Lisaks sellele peaks iga mobiilirakenduse arendaja mõtlema sellele, et tema rakendust võib kasutada ka vaegnägija. Ei ole vahet, millise rakendusega on tegemist, kas uudiste lugemiseks mõeldud või kaardirakendusega. Tean juhust, kus ühel taksotellimise rakendusel kaotati ekraanilugeja võimalus uuendusega. See aga võis tekitada paljudeski vaegnägijates palju ebamugavust, kui ühel hetkel enam taksot tellida polnud võimalik, sest rakendust ei olnud võimalik enam kasutada.
Seega tuleks igal arendajal mõelda, kuidas muuta oma veebileht või rakendus kasutatavaks kõigile, kaasa arvatud puuetega inimestele ning mitte jätma kahe silma vahele lihtsaid võimalusi nagu näiteks ekraanilugeri valmidus.
Üks selline lahendus on näiteks ekraanilugerid vaegnägijatele. Tehnoloogia pole küll kõige uudsem, kuid iga arendaja peaks mõtlema ka sellele, et tema rakenduse sihtrühm ei ole ainult puueteta inimesed. Ühe näitena võib tuua pildid veebilehtedel. HTML-is tuleks igale pildile kirjutada juurde alternatiivne tekst, mida seal pildil kujutatud on. See ei ole ainult selle jaoks, et nägija saaks teada, mis pildil on, kui pilt ei peaks ära laadima, vaid ekraanilugerid loevad pildi alternatiivteksi ning ka vaegnägijad, kasutades veebilehte, teaksid mida on kujutatud. Tänapäeval on see probleem väiksem, kuid on ikkagi juhuseid kus pildi nimi on "pilt1", "pilt2" jne. See on mitte midagi ütlev ning muudav vaegnägijale lehekülje kasutamise ebameeldivaks.
Lisaks sellele peaks iga mobiilirakenduse arendaja mõtlema sellele, et tema rakendust võib kasutada ka vaegnägija. Ei ole vahet, millise rakendusega on tegemist, kas uudiste lugemiseks mõeldud või kaardirakendusega. Tean juhust, kus ühel taksotellimise rakendusel kaotati ekraanilugeja võimalus uuendusega. See aga võis tekitada paljudeski vaegnägijates palju ebamugavust, kui ühel hetkel enam taksot tellida polnud võimalik, sest rakendust ei olnud võimalik enam kasutada.
Seega tuleks igal arendajal mõelda, kuidas muuta oma veebileht või rakendus kasutatavaks kõigile, kaasa arvatud puuetega inimestele ning mitte jätma kahe silma vahele lihtsaid võimalusi nagu näiteks ekraanilugeri valmidus.
Subscribe to:
Posts (Atom)