Nädal 8 - IT proff

    Kes on tänase seisuga IT proff Eestis ning mis on tema eeldused, omadused ning oskused? Ilmselt võiks seda kirjeldust laiendada ka kaugemale, kui ainult Eesti piirid. Kuna senises elus puuduvad mul kogemused IT maailmaga, võin paralleele tuua muude valdkondadega, kus oma ala professionaalid vajavad sarnaseid omadusi kui IT valdkonna inimesed.

    Usun, et eelduseks ükskõik mis alal läbi löömiseks on ennekõike pühendumus ning tõsine huvi vastava valdkonna vastu. Vähese kogemusega inimesed võivad saavutada palju rohkem palju lühema ajaga kui kogenenud töötajad. Näitena võin tuua teistest valdkondadest inimesi, kelle puhul on esimesel tööpäeval või isegi proovipäeval näha, kas ta hakkab oma tööd hästi tegema või kas ta lahkub juba mõne aja pärast. Kui inimene tunneb huvi ala vastu ning on kohe algusest nii öelda "käed küljes" asjaga kaasas, on ta oluliselt edukam kui keegi, kes vaatab vaikselt kõrvalt kuidas asjad käivad. Sama paralleeli võib tuua ka ilmselt IT maailmas. Ka ülikooli diplom ei pruugi näidata, kas inimene on ametikohale parim kandidaat. Ilmselt on edukamad need inimesed, kellel ei pruugi diplomit olla, kuid kes on sarnased oskused omandanud iseseisvalt õppides ning asjasse pühendudes.

    Suhtlemisoskuselt võiks minu arvates IT proff olla siiski eeskujulik. Kuna suure tõenäosusega on tegu meeskonnatööga, tuleb teistesse suhtuda lugupidavalt ning austusega. Viisakad peaksid olema siiski kõik, kes kasvõi olude sunnil peavad teiste inimestega suhtlema. Inimene, kellel on piisav enesedistsipliin ning kes suudab teistega arvestada ning samal ajal viisakaks jääda, on edukam kui keegi, kes ei lase oma arvamust mõjutada ning ei arvesta teistega.

    Nii IT maailmas kui ka teistes valdkondades võib proffiks pidada inimest, kes tunneb oma valdkonna vastu suurt huvi, kes omab piisavaid teadmisi ning suudab ning tahab pidevalt ennast täiendada ja kes suhtub teistesse inimestesse lugupidavalt. 

Nädal 6 - Autoriõiguste reform

    Lugedes läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu „The Case for Copyright Reform“, võib nende ettepanekute kohta teha mõningaid järeldusi.

    Moraalsed õigused - On õige, et kellelgi pole õigust omistada kellegi teise tööd ning väita, et see on tema oma. Kuid ehk peaks olema ikkagi reguleeritud mingil määral autorile viitamine. Seda pigem tänapäeval levinud valeuudiste kontekstis. Ilmselt tuleks see kasuks, kui rohkem fakte ning väiteid tuleks viidata selle originaalautorile, kuna siis on võimalus lugejal otsustada, kas allikas ning autor on usaldusväärsed.

    Mitteärilisel eesmärgil jagamine - Leian, et kasvõi ainult enda tarbeks filmide, muusika, mängude jne allalaadimist tuleks siiski piirata. Minu hinnangul võiks olla mingi ajaline piirang, näiteks 5 aastat, kui enda jaoks mängimiseks mõne vanema mängu allalaadimisel ei oleks seaduslikku piirangut ees. 

    Tasuta sämplimine - Minu hinnangul ei tuleks samuti autoriõigustega piirata paroodiate tegemist või teise autori muusikapalast mingi lõigu kasutamist. Kirjeldades näiteks mõnda muusikateost, on räägitud sellest, et kui palju üldse on järgi unikaalseid muusikapalu. Usun, et kuna muusikat on maailmas nii palju, on täiesti reaalne, et isegi kogemata võivad kaks muusikapala väga sarnased olla. Miks siis mitte lubada kasutada kellegi teise loomingut millegi uue loomiseks. Ilmselt mainides originaalautorit kaasautorina, oleksid mõlemad osapooled rahul.

    20 aastat ärilist monopoli - Kõik teosed rangelt ühe mõõdu järgi 20-ks aastaks autoriõigustega kaitsta ei ole minu arvates mõistlik. Ilmselt tuleks neid vaadata valdkonniti. See aeg võiks ka lühem olla, kuid 20 aastat tundub üpris mõistlik piir. Selle ajaga on piisavalt uusi tehnoloogiaid peale tulnud, et 15-20 aasta vanune asi võib olla iganenud ning ei ole mõtet seda õigustega kaitsta.

    5 aasta tagant registreerimine - See punkt haardub hästi eelmisega, kuna kui iga viie aasta tagant oma toodet nii-öelda uuesti patendeerida, polegi ehk vaja eelmist punkti. Ilmselt võiks see aeg ka pikem olla, näiteks 10 aastat, kuid sellega tuvastaks ära kes ja kas soovib olla toote või teose autor.

    "Digitaalõiguste halduse (DRM)" keelustamine - Selle keelustamine või mitte lubamine toodetele on mõistlik. Kui inimene on näiteks filmi ostnud, peaks tal olema õigus ja võimalus seda ükskõik kus ja kuidas vaadata või e-raamatu vormingu muutmine selle lugemise hõlbustamiseks, kui seda tehakse ainult oma tarbeks.

x

Nädal 5 - Näe võrgus hea välja

    Lugedes Virginia Shea kirjutatud "10 käsku", mis on kirjutatud eelmise sajandi lõpus, on enamik neist aktuaalsed ka tänapäeval. Kui valida neist üks, mida ise kõige rohkem järgin, oleks see ilmselt käsk number 5 - näe võrgus hea välja. Selle käsuna mõistan seda, et inimese kohta võib paljugi arvata selle järgi, kuidas ja mida internetis kirjutab.

    "Kuidas kirjutab" all mõtlen, et kas õigekiri on korrektne. Kas lause algab suure tähega, kas kasutatakse kirjavahemärke, kas ei kasutata arusaamatuid lühendeid. Internetis tuntakse ennast kindlasti vabamana ka kirjapildi poolest ning ei pöörata palju tähelepanu õigekirjale. Mida aeg edasi, seda olulisemaks pean enda jaoks iga pool internetis õigesti ja hästi kirjutamist. Üritan seda joont hoida ka vabas suhtluses lähedaste ning tuttavatega. Tean inimesi, kes ei kasuta üldse suurtähti ega kirjavahemärke. Selle tõttu on kohati väga raske aru saada mida lausega mõeldakse, näiteks kui lause lõpus pole küsimärki või ei kasutata komasid. Ise korrektselt kirjutades ning lauseid moodustades saadakse minust paremini aru ning sellest on saanud minu jaoks hea harjumus.

    "Mida kirjutab" all mõtlen, et kas see, mida öelda tahan, omab mingit sisulist mõtet või kas üldse on vaja alati kirjutada. Pigem olen hoidnud joont, et jätan üldse kirjutamata, kui ma asjast midagi kindlalt ei tea või minu mõte ei oma sisulist tähendust. Olen veendunud, et internetis kellegagi vaielda ei ole mõtet. Seda võin teha ainult teatud kontekstis ning juhul kui olen kindel oma õigsuses ja tean, et vastas on inimene, kellega saab adekvaatselt asju arutada.

    Võrgus hea välja nägemine võiks olla kõigi jaoks, kes internetis oma mõtteid avaldavad ning postitavad, tähtsal kohal. Korrektselt, nii õigekirjaliselt kui sisuliselt, oma mõtteid väljendades võiks ära hoida palju arusaamatusi ning ka internetisõimu, jättes üldse ebavajaliku kirjutamata.