Lugedes
läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi
raamatu „The Case for Copyright Reform“, võib nende
ettepanekute kohta teha mõningaid järeldusi.
Moraalsed õigused - On õige, et kellelgi pole õigust omistada kellegi
teise tööd ning väita, et see on tema oma. Kuid ehk peaks olema ikkagi
reguleeritud mingil määral autorile viitamine. Seda pigem tänapäeval levinud
valeuudiste kontekstis. Ilmselt tuleks see kasuks, kui rohkem fakte ning
väiteid tuleks viidata selle originaalautorile, kuna siis on võimalus lugejal
otsustada, kas allikas ning autor on usaldusväärsed.
Mitteärilisel eesmärgil jagamine - Leian, et kasvõi ainult enda tarbeks
filmide, muusika, mängude jne allalaadimist tuleks siiski piirata. Minu
hinnangul võiks olla mingi ajaline piirang, näiteks 5 aastat, kui enda jaoks
mängimiseks mõne vanema mängu allalaadimisel ei oleks seaduslikku piirangut
ees.
Tasuta sämplimine - Minu hinnangul ei tuleks samuti autoriõigustega
piirata paroodiate tegemist või teise autori muusikapalast mingi lõigu
kasutamist. Kirjeldades näiteks mõnda muusikateost, on räägitud sellest, et kui
palju üldse on järgi unikaalseid muusikapalu. Usun, et kuna muusikat on
maailmas nii palju, on täiesti reaalne, et isegi kogemata võivad kaks
muusikapala väga sarnased olla. Miks siis mitte lubada kasutada kellegi teise
loomingut millegi uue loomiseks. Ilmselt mainides originaalautorit
kaasautorina, oleksid mõlemad osapooled rahul.
20 aastat ärilist monopoli - Kõik teosed rangelt ühe mõõdu järgi 20-ks
aastaks autoriõigustega kaitsta ei ole minu arvates mõistlik. Ilmselt tuleks
neid vaadata valdkonniti. See aeg võiks ka lühem olla, kuid 20 aastat tundub
üpris mõistlik piir. Selle ajaga on piisavalt uusi tehnoloogiaid peale tulnud,
et 15-20 aasta vanune asi võib olla iganenud ning ei ole mõtet seda õigustega
kaitsta.
5 aasta tagant registreerimine - See punkt haardub hästi eelmisega, kuna
kui iga viie aasta tagant oma toodet nii-öelda uuesti patendeerida, polegi ehk
vaja eelmist punkti. Ilmselt võiks see aeg ka pikem olla, näiteks 10 aastat,
kuid sellega tuvastaks ära kes ja kas soovib olla toote või teose autor.
"Digitaalõiguste halduse (DRM)" keelustamine - Selle
keelustamine või mitte lubamine toodetele on mõistlik. Kui inimene on näiteks
filmi ostnud, peaks tal olema õigus ja võimalus seda ükskõik kus ja kuidas
vaadata või e-raamatu vormingu muutmine selle lugemise hõlbustamiseks, kui seda
tehakse ainult oma tarbeks.
x
No comments:
Post a Comment